Teksti suurus:
A A A

Kaitseliidu noored osalesid Vilniuses mälestusjooksul

12.01.2015
Harju ja Tallinna maleva ning ringkonna noorkotkad ja kodutütred
Autor: Sälli Sedrik
Läbi ajaloo on Balti riigid pidanud verd valama oma iseseisvuse eest. Ka Leedu on olnud sunnitud kirjutama oma ajalooraamatutesse kustutamatu südmuse, milleks on Vilniuse veresaun.

Vilniuse veresaun leidis aset 11-13.jaanuaril 1991.a., kui Leedu iseseisvuslased kaitsesid Vilniuse teletorni ning neid ründas relvastatud NSV Liidu eriüksus „Alfa“, tappes 14 inimest ja vigastades veel tuhandet Leedulast.
Alates 1992.a. on korraldatud Vilniuses hukkunute mälestuseks rahvajooksu, millest tänaseks on välja kasvanud rahvusvaheline mälestusüritus. Ning kus sel aastal esmakordselt jooksid ka Tallinna ja Harju malevate Noored Kotkad ning Kodutütred.

2015.a. toimus mäletusjooks 10.jaanuaril. Distantsiks oli 9km, algusega hukkunute matmispaigast, kuni teletornini, kus täna seisab hukkunute mäletustahvel. Sel aastal osales mälestusjooksul kokku üle 4300 inimese, kellest ca 1000 osalejat Leedu kaitsejõududest, välisdelegatsioonid mitmetest riikidest, ning suurim osalejate arv, 1100 inimest, Leedu Küttide Organisatsiooni esindus, kelle ridades jooksid ka Eesti noored.

17 liikmeline Kaitseliidu delegatsioon võeti Leedu Küttide Organisatsiooni poolt vastu Vilniuses 9.jaanuaril. Peale pikka kuid lõbusat bussisõitu, majutati külalised Vilniuse Sõjaväeakadeemias. Eesti noored said kogeda kaks päeva sõjaväekadeti elu, elades tõelistes Leedu militaartingimustes.

10.jaanuari hommikul asus grupp noori koos juhendajatega teele hukkunute matmispaika, kus asus jooksu alguspaik ja juba kogunes inimesi. Teel stardipaika tuvastati, et kohal on ka Eesti Kaitseväe esindus, kes tuli sõbralikult juttu ajama, sest rahvuskaaslased peavad ikka kokku hoidma. Inimeste kogunemisel olid kohalikud elanikud väga sõbralikud ja abivalmid, pakkusid teed ning tundsid suurt huvi Eestlaste vastu. Kell 11.45 oli kutsutud 2 juhti ja Eesti lippu kandev noor matmispaigale, pidulikule teenistusele, kus asetati pärjad ja süüdati küünlad hukkunute mäletuseks.

Kell 12.00 kõlas stardipauk ja osalejad suundusid 9 kilomeetrisele rajale, läbi Vilniuse linna. Leedu Küttide Organisatsioon alustas jooksu ühise grupina, mille esireas jooksis ka noorkotkas Eesti lipuga.

Kõik 14 Eesti noort läbisid distantsi ja lõpetasid õnnelikult teletorni jalamil, kus osalejatele jagati medalid, pakuti kosutavat teed ja pirukat ning tehti ühispilte.

Kõigi osalejate meeleolu oli ülev ja üldine meelsus positiivne. Kohalikud elanikud selgitasid meile, et läbi mäletusjooksu, kokkuhoidmise ja uskumuste on püütud antud sündmust inimeste jaoks muuta positiivseks. Et ununeks valu ja raskus ning meelel püsiks vabadus ja eesmärk, mille nimel vaprad võitlejad 1991.a. hukkuma pidid. Selline vaatenurk oli väga südantsoojendav, lootust äratav ja oli suur au osaleda nii olulisel sündmusel Leedu riigi jaoks.

Peale väga positiivset päeva asuti lumetormisele koduteele. Noored olid väsinud kuid õnnelikud. Juba tehti tagasiteel plaane järgmisteks sõitudeks ja ühisüritusteks. Reis Leetu oli õnnestunud ning vaprad noored tagasi oma kodumaal.

Jääme ootama järgmised põnevaid sõite.



Eesti lippu kannab NK Harju maleva noorkotkas Kristo Metus.