17. oktoobril 2026 sai teoks Kaitseliidu noorteorganisatsioonide ajaloo suurim võistlusmatk „Jäljed metsas“, mis tõi üheaegselt neljas Eesti piirkonnas rajale 93 võistkonda ja ligi 400 võistlejat. Koos korraldajate ja abilistega sai sellest erakordsest ettevõtmisest osa üle 600 inimese. Poolteist aastat tagasi sündinud julgest ideest oli kasvanud üle-eestiline seiklus, mis pakkus nii võistluspinget, uusi kogemusi kui ka rõõmu ühisest tegutsemisest.

Julgest ideest üle-eestiliseks võistluseks

Võistlusmatka idee sündis 2025. aasta veebruaris peakorraldaja Siim Vahkeli eestvedamisel. Varasemad ühised kogemused Vändra Sprindi korraldamisel andsid tõuke mõttele luua midagi senisest suuremat ja erilisemat. Siimu soov oli tuua samal päeval metsaradadele kodutütred, noorkotkad, lapsevanemad ja sõbrad üle Eesti, pakkudes igaühele võimalust osaleda just endale sobiva eesmärgiga. Mõne jaoks tähendas see mõnusat matkapäeva looduses, teise jaoks põnevaid ülesandeid ja sõpradega koos tegutsemist ning kõige võistlushimulisematele võimalust pürgida oma võistlusklassis Eesti parimaks. Pärast põhjalikku ettevalmistust sai kaua küpsenud mõte lõpuks teoks. Põhja, Kirde, Lääne ja Lõuna maakaitseringkonnas toimunud neli osavõistlust moodustasid ühise üle-eestilise mõõduvõtu, mille eesmärk oli pakkuda võimalikult sarnast võistluskogemust kõigis piirkondades.

Kaheksa tundi seiklusi ja 20 tegevuspunkti

Võistlus toimus rogaini ehk valikorienteerumise põhimõttel, mis tähendas, et neljaliikmelised võistkonnad said ise planeerida oma liikumisteekonna ja valida kontrollpunktide läbimise järjekorra. Kaheksa tunni jooksul tuli koguda võimalikult palju punkte, kuid selleks ei piisanud üksnes kiiretest jalgadest. Edukas võistlus nõudis head orienteerumisoskust, läbimõeldud ajaplaneerimist, nutikaid otsuseid ning tugevat meeskonnatööd.

Võistlejaid ootas kokku 20 mitmekülgset tegevuspunkti, kus tuli näidata oskusi näiteks sõlmede tegemises, tule süütamises, topograafias, sidepidamises ja esmaabis. Põnevust pakkusid droonide, häirekeskuse, meeskonnatöö ja füüsilise võimekusega seotud ülesanded. Samuti pandi proovile teadmised Eesti loodusest, mütoloogiast, rahvakalendrist ja auastmetest. Mitmekesine ülesannete valik pakkus võimaluse särada erinevate tugevustega võistlejatel ning näitas, kui oluline on osata meeskonnakaaslaste teadmisi ja oskusi ühise eesmärgi nimel rakendada.

Neli piirkonda, üks suur ühine pingutus

Neljas maakaitseringkonnas samaaegselt toimuva võistluse korraldamine nõudis põhjalikku ettevalmistust, tihedat koostööd ja paljude inimeste pühendumist. Igal osavõistlusel olid oma meeskond, rada ja korralduslikud väljakutsed, kuid kõiki ühendas soov pakkuda osalejatele meeldejääv ning hästi korraldatud võistluspäev.

Lääne osavõistlusel osales 19 võistkonda ning piirkondliku korraldaja Kristo Sinivee jaoks oli eriline rõõm näha, kuidas Siim Vahkeli kunagine julge idee lõpuks reaalsuseks sai. Kuigi vajaliku personali leidmine ei olnud lihtne, suudeti tänu meeskonna paindlikkusele ja ühisele pingutusele kõik väljakutsed lahendada. Kristo sõnul on sellise võistlusformaadi suurim väärtus selle jõukohasus ja võimalus pakkuda osalemisrõõmu väga erineva ettevalmistusega inimestele. Oma kogemuse võttis ta kokku sõnadega: „Väsimuse saab välja puhata, aga mälestused jäävad.“

Lõuna osavõistlusel startis Moostest koguni 32 võistkonda, mis tegi sellest suurima osalejate arvuga piirkonna. Viit maakonda hõlmanud võistluse korraldaja Kaisa Meusi sõnul kujunesid peamisteks väljakutseteks piisava hulga abiliste leidmine ja sujuv infovahetus kõigi osapoolte vahel. Tänu tugevale ja kogenud meeskonnale kulges võistlus plaanipäraselt, kuigi ette tuli ka hetki, mida Kaisa iseloomustas väljendiga „kontrollitud kaos“. Kõige suuremat rahulolu pakkus talle võistluse lõpus rõõmsate ja tänulike osalejate nägemine ning teadmine, et pikaajaline ühine ettevõtmine oli edukalt ellu viidud.

Põhja osavõistluse korraldaja Merike Kasemetsa jaoks kujunes kogu teekond eriti emotsionaalseks, kui Siim talle esimest korda piirkondliku korraldaja rolli pakkus, tekkis esmalt kahtlus, kas nii suure vastutusega ikka toime tullakse. Võistluspäeva lõpus asendus see aga siira uhkuse ja tänutundega kogu meeskonna vastu. Eriti liigutavaks kujunes autasustamine, mil jõudis päriselt kohale, kui suur töö oli ühiselt ära tehtud. Merikese sõnul kinnitas kogemus taas, et õigete inimestega enda ümber on võimalik saavutada palju rohkem, kui alguses uskuda oskad.

Parimad selgitati nii piirkondlikus kui ka üle-eestilises arvestuses

Võistlusel võeti mõõtu neljas võistlusklassis: tüdrukud, poisid, segavõistkonnad ja lapsevanemad. Lisaks iga piirkonna parimatele selgitati välja ka üle-eestilised võitjad. Kuna osavõistlused toimusid erineva maastiku ja rajatingimustega paikades, kasutati tulemuste võrdlemiseks ühtlustatud punktiarvestust, et tagada võimalikult õiglane üleriigiline paremusjärjestus.

Üle-eestilise arvestuse esikolmikud

Kõigi nelja osavõistluse piirkondlikud poodiumikohad ning võistkondade täielikud tulemused on leitavad Matkamängu tulemuste keskkonnast.

Suured saavutused sünnivad üheskoos

Peakorraldaja Siim Vahkeli sõnul oli kogu ettevõtmise kõige olulisemaks lüliks inimesed, kelle ühine panus muutis esialgse idee reaalsuseks. Ligi paarsada korraldajat ja abilist tegutsesid selle nimel, et rajad ja kontrollpunktid oleksid valmis, toitlustus ja transport toimiksid, vajalik varustus jõuaks õigesse kohta ning võistlejad saaksid keskenduda oma seiklusele. Iga roll, olgu selleks kaartide printimine, kohtunikutöö või väsinud võistleja toetamine, oli oluline osa suurest tervikust.

Korraldusmeeskonna jaoks ei tähenda viimaste võistlejate finišeerimine siiski veel päris lõppu. Siimu soov on koondada saadud kogemused ja parimad praktikad õppematerjaliks, mis aitaks tulevikus ka teistel korraldada nii väiksemaid kui ka suuremaid võistlusmatku. Nõnda saab „Jäljed metsas“ olla eeskujuks ja inspiratsiooniks järgmistele ettevõtmistele.

„Jäljed metsas 2026“ näitas, et suurest unistusest võib sündida veelgi suurem ühine saavutus. Nelja piirkonna metsaradadele jäi maha lugematul hulgal samme, kuid osalejatega tulid koju kaasa uued teadmised, tugevam meeskonnatunne ja mälestused, mis kestavad kauem kui võistluspäev. Suur tänu kõigile osalejatele, korraldajatele, abilistele ja toetajatele, kes selle erilise ettevõtmise võimalikuks tegid!

„Aitäh osaleja, et panid selle võistlusmatka särama! Aitäh abiline, et võimaldasid osalejal võistlusmatka särama panna!“ Ja viimaks, kui mitte sugugi vähem tähtsana, aitäh lahke oktoobrikuu keskpaiga ilmataat! – sõnas Siim Vahkel.

Kohtumiseni järgmistel matkaradadel!